Print Friendly

Soome riigilipp

Soomlased

Asualad

Soomlased elavad põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaal Leningradi oblastis).

Arvukus

Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi on maailmas üle viie miljoni.

Keel

Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome rühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja-Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 1960. aastateni kõnelesid Norra ja Soome keskosas elavad metsasoomlased emakeelena soome keelt. Soome keelele kõige lähedasem keel on viena- ehk päriskarjala keel, aunusekarjala ja isuri (kuigi viimast on peetud soome keele murdeks) on kaugemad.

Kultuur

16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes.

Soome hõimuliikumine

Soomlased on idapoolsete soome-ugri rahvastega suhelnud juba möödunud sajandi teisest poolest alates – Soome teadlastele on pakkunud huvi etniline ühispärand, kultuur. Soome rahva etnilise identise identiteedi kujunemisele on erilist mõju avaldanud karjala kultuur (ühiseepos Kalevala). Alates 1991. aastast tähistatakse ka Soomes järjepidevalt sugulasrahvaste päeva, kuigi ametlikuks tähtpäevaks pole seda kuulutatud.