Print Friendly

Läänemeresoome rahvad

Läänemeresoome rahvad räägivad soome-ugri keelkonna läänemeresoome keeli, mis jagatakse asuala ja keeletunnuste järgi kahte rühma.

Läänemeresoome keelte lõunarühm

Sinna kuuluvad eesti, vadja ja liivi keel. Mõningate seisukohtade järgi on eraldi läänemeresoome keel ka lõunaeesti keel (kuhu hulka kuuluvad võru ja setu keel), traditsiooniliselt peetakse viimaseid aga eesti keele murreteks.

Läänemeresoome keelte põhjarühm

Sinna kuuluvad soome, isuri, karjala ja vepsa keel.

Murdekeeled või mitte?

Sageli peetakse eraldi läänemeresoome keelteks ka aunusekarjala ehk livvi ja lüüdi keelt. Rootsis tunnustatakse alates 2002. aastast ametliku vähemuskeelena meä keelt (meänkieli) – soome keelt, mida räägitakse Rootsi põhjaosas. Norras tunnustatakse alates 2005. aastast samuti ametliku vähemuskeelena kveeni keelt (kainun kieli), mida varem peeti soome keele murdeks.

Kirjakeeled

Riigikeele staatusega kirjakeel on eesti ja soome keelel. Teistest läänemeresoome keeltest on oma kirjakeel olemas liivi, vepsa, karjala, aunusekarjala ja võru keelel. Trükiseid ilmub ka meä, kveeni, setu ja vadja keeles, kuid toimivaid kirjakeele standardeid pole nende keelte jaoks loodud.

Kirjandus

Arvo Laanest, Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975
Kaheksa keelt, kaheksa rahvast. Koostanud Jaan Õispuu, Tallinn 1998