Kas ühist Setomaad on vaja?

Print Friendly

Annela Laaneots, Setomaa portaali toimetaja

Raul Kudre PM

Värska vallavanem Raul Kudre (Foto: Raul Kudre)

Oma töö iseloomu tõttu tuleb mul Eestis päris palju ringi käia. Kuna haldusreform on kuum teema, siis tuleb sellest ikka juttu ning arutelud muutuvad kohati ka väga kirglikuks. See, kuidas kagunurgas võimalik reform läheb, teavad minu arvates juba kõik. Väljaütlemistest on selge, et te teete ju ühise Setomaa ära. Jääb ainult järele noogutada ja vahepeal tundub täiesti lootusetu selgitada, miks meil kohapeal on ühine Setomaa niivõrd löögi all.

Väga selgelt joonistub välja, et Setomaad teatakse, märgatakse, imetletakse ja kadestatakse. Samas tundub, et me ise sellest kohapeal aru ei saa ja pürgime ikka sinna, kus muru on rohelisem ja vesi sinisem.

Teada on ka see, et üks osa inimeste otsusest on argumentidega kaetud, kuid suur osa põhineb emotsioonidel. Ärme lase ainult otsustada oma emotsioonil, vaid vaatame otsa ka argumentidele.

Millised oleksid need mõjuvad põhjused, miks Setomaa peaks ühise vallana jätkama?

Minu selge veendumus on, et kohaliku omavalitsuse suuruse kasvades väheneb võrdeliselt kohalik otsustusvõime ja demokraatia. Ükstapuha, milliseid kohalikke halduskogusid luuakse ja püütakse asendada vallavolikogu, ei hakka see efektiivselt tööle sellel lihtsal põhjusel, et neil pole otsustusõigust! Sellepärast pooldan ma võimalikult väikest ja üksteist tundvat kogukonda ühises vallas.

Viimase kümne aasta jooksul on Setomaal suudetud teha väga palju positiivset alates majanduse tugistruktuuride loomisest kuni kultuuri eripärasuse jõulise väljatoomiseni. Valdade ühistööna ja omavahelise kokkuleppe tulemusel on praegu edukalt toimimas mitmed piirkonda toetavad tugistruktuurid nagu Setomaa Turism, Seto Käsitöö Kogo, Seto Instituut, Piiriäärne Energiaarendus, meid nõustab Setomaa ettevõtlusnõustaja ja palju muud. Meil on hästi toimimas Setomaa Arengu- ja Kultuuriprogramm, esimest aastat jagasime Noored Setomaale programmi toetusi. Euroopa Liidu piiril olev vallana on meil omad tugevused suhtlemisel üle piiri naabritega. Naabrid tunnevad meid ning peavad headeks partneriteks, see omakorda annab kindlust tulevaste projektide õnnestumisse. Selle tõestuseks on Värska vald kahe suuremahulise projekti juhtpartneriks ESTRUS programmis. Nendeks projektideks on lihtsalt öeldes Saatse ja Kulje-Kruppa teed ning Peipsi järve sadamad, sealhulgas ka Värska ning Vene poole peal puhastusseadmed nii Pihkvas kui Petseris. Kokku umbes 10 miljoni euro eest investeeringuid!

Mis võivad saada ühise Setomaa või nn. Kagu valla ületamatuteks takistusteks?

Kindlasti tuleb küsimuse alla valla keskus ja nimi. Keegi ei taha loobuda omast identiteedist, kuid selgel mõistusel ja argumentidel tuleb ka rääkida lasta. Emotsioonidel põhinevad arutelud tänastes volikogudes võivad üle kanduda ka uuele vallale. See ei ole kindlasti uue valla tervisele hea ja võib väga rängalt rikkuda edaspidiseks inimestevahelisi suhteid. Tean, et küsimusi on väga palju ning ühiselt tuleb rahulikus meeles nendele vastused otsida ja kõigile selgitada. Levimas on ka valeväited ning igale Tatole ja Aarele tuleb selgeks teha, et tulevikus ei pea Meremäe valla rahvas Värskas poes käima hakkama, vaid võivad ikka rahumeeli kõik sisseostud Meremäe vallas teha ning vahel ka Võrru sõita.

Kuigi suuremalt jaolt on reform emotsionaalne otsus, peab see siiski olema põhjendatud argumentidega. Seepärast kutsun ülesse Setomaa valdadel argumenteeritud mõistuse häält kuulda võtta ning mitte lasta kõike saavutatud kuivkäimla paksu sisse. Oleme avatud ning kutsume ka meie häid koostööpartnereid ning naabreid Oravalt ja Verioralt uue omavalitsusega liituma. Ka Luhamaa nulk peaks enda eest seisma ja läbi Vastseliina valla maa meie poolele murdma. Uskuge, et nad oleksid heaks täienduseks ning partneriks meie ühises 5500 elanikuga vallas!

Raul Kudre, Värska vallavanem (seto)

Allikas: Postimees