Eesti-Läti keeleauhinna sai TÜ teadur Valts Ernštreits

Print Friendly
Eesti-Läti_keeleauhinna_konkursi_võitja_autasustamine_(26576204635)

Eesti-Läti keeleauhinna konkursi võitja autasustamine Autor: Eesti Välisministeerium

Eesti välisminister Marina Kaljurand ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs kuulutasid reedel Riias välja Eesti-Läti keeleauhinna võitja, kelleks osutus Tartu Ülikooli (TÜ) teadur Valts Ernštreits.

Välisministrid avaldasid heameelt, et ühisest algatusest on kujunenud Eesti ja Läti kultuuriruumis traditsioon ning auhind antakse välja juba kuuendat korda, teatas BNS-ile välisministeeriumi pressiesindaja.«Auhinda hakati välja andma tõlkeauhinnana, kuid praeguseks on sellest välja kasvanud palju laiema tähendusega keele- ja kultuuriauhind, mis peegeldab ilmekalt meie kahe riigi heanaaberlike suhteid,» ütles Kaljurand. Ta avaldas lootust, et eesti-läti keeleauhind pälvib ka järgnevatel aastatel elavat tähelepanu ning innustab keele, kirjanduse ja kultuurihuvilisi jätkama pühendunult oma tegevust.Rinkēvičs märkis, et keeleauhind mängib suurt rolli eesti ja läti keele, kirjanduse ja kultuuri edendamisel ja toob mõlemad rahvad teineteisele lähemale.Keeleauhinna eesmärk on rõhutada eesti ja läti keele õppimise ja oskuse olulisust. Sellega soovitakse tunnustada tõlkijate, keeleteadlaste ja õpetajate tegevust ning innustada neid oma töö kaudu jätkama eesti-läti keelekoostöösse panustamisega.Keeleauhinna konkursi žürii valis tänavuseks laureaadiks Valts Ernštreitsi, et tunnustada teda panuse eest 2015. a ilmunud eesti-läti/läti-eesti sõnaraamatu ettevalmistustesse ja tema tegevust tõlkijana nii suulises kui kirjalikus vormis. Ernštreits on õppinud TÜs soome-ugri keeli ning töötab samas teadurina. 2010. aastal kaitses ta doktoriväitekirja liivi kirjanduskeele teemal.

Suulise tõlgina on Ernštreits olnud kaasatud president Arnold Rüütli riigivisiidil 2005. aastal, president Toomas Hendrik Ilvese riigivisiidil 2012. aastal, Läti parlamendi spiikri Daudze ametlikul visiidil 2008. aastal, parlamendi spiikri Mūrniece ametlikul visiidil 2014. aastal ning Läti peaministri Kučinskise töövisiidil 2016. aastal.

Varasemalt oli auhind tuntud tõlkeauhinnana, mille väljaandmine lepiti kokku Eesti ja Läti välisministrite poolt 28. jaanuaril 2010. aastal.

Möödunud aastal otsustasid Eesti ja Läti välisministrid laiendada varasemalt tuntud Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna konkursi valdkondi ning allkirjastasid selleks 3. juulil Tallinnas uue põhikirja. Lisaks ilukirjanduslikele tõlgetele on võimalik Eesti-Läti keeleauhinna konkursile esitada tõlkeid ka teistes valdkondades. Samuti saab nüüdsest konkursile esitada Eesti ja Läti koolide ning ülikoolide keeleõpetajaid ning keeleteadlasi, kes on möödunud aastal andnud panuse eesti ja läti keele edendamisse mõlemas riigis.

Tänavu esitati neli kandidaati, kelle töid hindas žürii, kuhu kuulusid nii kirjandusasjatundjad kui mõlema riigi välisministeeriumi esindajad. Preemia rahaline väärtus on 3000 eurot, millesse panustavad mõlema riigi ministeeriumid võrdselt.

Eelmisel aastal pälvis tõlkeauhinna Margus Konnula Läti luuleklassiku Eduards Veidenbaumsi luuletuste kogumiku «Mind ärge lugege» tõlke eest. Varasematel aastatel on auhinna pälvinud tõlkijad Maima Grīnberga, Guntars Godinš ja Kalev Kalkun.

Allikas: Postimees